Kunstnik Sandra Jõgeva leiab, et kunstivaldkond, mis peaks tema olema kõige vabam ja ilma konkreetsete reegliteta ala, on tarbetut bürokraatiat täis. See muudab tema sõnutsi toetuste saamise pikaks ja keeruliseks protsessiks.
Veebruarikuus oli Tallinnas asuvas Metropol galeriis avatud Sandra Jõgeva näitus “Rahva teener”, mille aluseks on tema meilivahetus Eesti Kunstnike Liidu juhtkonnaga eesmärgiga muuta kandideerimisprotsess kunstnike liidu poolt hallatavates galeriides kunstnike jaoks demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks.
Viimastel aastatel peamiselt filme teinud Jõgeva rääkis “Vikerhommikus”, et tundis eelmisel aastal soovi taas kunstnikuna üles astuda. Selleks esitas ta mai keskel Eesti Kunstnike Liidule avalduse liidu galeriides näituseaja saamiseks.
“Ma mäletan, et projekti tähtaeg oli 12. mai 2025. Täpselt samal päeval oli “Eesti lugude” esimese vooru tähtaeg. “Eesti lugudel”, kus on tegelikult rohkem institutsioone, kes seda toetavad ja ma eeldan, et ka žürii on suurem, tuli vastus kümne päevaga. Kunstnike liit ei vastanud pea kaks kuud. Kunstnikud kasutavad väga tihti selliseid siseinfo kanaleid ja kui üle kuu aja oli möödas sellest, viis nädalat, siis võtsin ühendust tuttavaga, kes on kunstnike liidu nõukogus ja siis ma sain tegeliku vastuse, et ma ei saanud näituseaega juba sama päeva õhtul teada. Ma ei olnud seal programmis. Ja siis ma hakkasin ootama, millal ametlikult vastatakse. Läks veel paar nädalat,” meenutas ta.
Lisaks ei olnud Jõgeva rahul, et kunstnike liidu president ja asepresident ei avaldanud talle, kes konkursi žüriisse kuulusid. “Mis on minu meeles natukene absurd, et kuidas ma sellist asja ei tea,” leiab ta. “Olles harjunud mõnda aega läbi oma produtsendi Kristiina Davidjantsi ja filmikompanii Maagiline Masin natukene teiste reeglite või teise suhtumisega autoritesse, hakkas mulle hakkas tunduma, et see kunstnike liidu suhtumine oma näituseaegade taotlejatesse, kellest suur osa on liidu liikmed, pole päris korrektne, pole päris aus ja läbipaistev.”
